Tallinna Mustpeade vennaskond tähistas 2024. aastal oma 625. aastapäeva. Mustpead on seega üks tänaseni püsima jäänud hansaaegsetest kaupmeeste ühendustest Läänemere piirkonnas. Vennaskonna ajalugu ulatab ilmselt tagasi 14. sajandi lõppu. Traditsiooniliselt peetakse sünniaastaks 1399. aastat, vanim säilinud dokument pärineb aga 1400. aastast. Vennaskond kui saksa päritolu vallaliste kaupmeeste ja kaupmehesellide koondis kasvas välja Suurgildist. Mustpeade esimese põhikirja ehk skraa kinnitas Tallinna raad 1407. aastal.
Nimetus „mustpead“ seostub vennaskonna vapil kujutatud mustanahalise Püha Mauritiusega, kes oli Mustpeade üks kaitsepühakuid.
Tallinna linna ajaloos läbi sajandite silmapaistvat rolli etendanud vennaskond tegutses siin katkematult kuni 1940. aasta suveni. Vennaskonna tegevus Tallinnas lõpetati 14. augustil 1940 Nõukogude võimukandjate korraldusel. Tallinnast lahkunud mustpeavendade kogunemised jätkusid pärast Teist maailmasõda Rootsis ja Saksamaal. 1961. aastal registreeriti vennaskond Hamburgis ametlikult Tallinna vennaskonna õigusjärglasena – Bruderschaft der Schwarzenhäupter aus Reval (Tallinnast pärit Mustpeade vennaskond). 1980. aastate lõpu ja 1990. aastate alguse pöördelised sündmused avasid Mustpeadele tagasitee kodulinna Tallinna. Vennaskond püüab selle tagasituleku edukalt lõpule viia – uuesti Tallinna linnakogukonna osaks saada.