Logga 2_cirkel SH

Vennaskonna ajaloost

  1. aastal tähistas Tallinna Mustpeade vennaskond – hansaajal tekkinud ja tänaseni tegutsev ühendus – oma 625. aastapäeva.

Mustpeade vennaskonna asutamisürik, kui see kunagi olemas oligi, ei ole säilinud. Vennaskonna vanim säilinud dokument on leping Tallinna dominiiklaste kloostriga 28. märtsist 1400, milles on sätestatud vennaskonna annetatud  kirikuriistade ja Maarja altari kasutamise kord. See leping võidi sõlmida vahetult pärast vennaskonna asutamist – siit ka oletus, et vennaskond loodi aasta varem, 1399. aastal, mida Tallinna Mustpead loevad traditsiooniliselt oma sünniaastaks. Vennaskonna esimese põhikirja ehk skraa kinnitas Tallinna raad 1407. aastal.

Tõenäoliselt sai vennaskond nime mustanahalisena kujutatud Püha Mauritiuse järgi, kes oli Neitsi Maarja ja Püha Jüri kõrval üks Mustpeade kaitsepühakuid. Püha Mauritiust austati ja austatakse tänaseni mitmel pool Euroopas. Kuidas ja millal Mustpead Mauritiuse kujutise oma vapile võtsid, ei ole teada.

Mustpeade vennaskond oli algselt vallaliste saksa päritolu kaupmeeste ja kaupmehesellide ühendus, millesse kuulus nii kohalikke kui ka välismaalt tulnud kaupmehepoegi. See kasvas ilmselt välja mõnevõrra varem tekkinud Suurgildist, mis kujunes iseseisvalt tegutsevate abielus kaupmeeste koondiseks. Kuni 19. sajandini oli üldiselt tavaks, et abiellunud mustpeavend lahkus vennaskonnast ja astus Suurgildi liikmeks.

Teise maailmasõja alguses, 1939. aasta sügisel algas baltisakslaste ümberasumine Eestist ja Lätist ning 1940. aastal okupeeris ja annekteeris Nõukogude Liit Balti riigid. Astatel 1939–1941 lahkusid ka paljud mustpeavennad Tallinnast. Vennaskonnale kuuluvaid kunstivarasid ei lubatud Eestist välja viia. Mustpeade maja Pikk tänav 26 koos seal asuva inventariga jäi esialgu veel vennaskonna omandiks. 14. augustil 1940 suleti Mustpeade vennaskond ja Mustpeade klubi  Nõukogude võimude korraldusel, Mustpeade maja natsionaliseeriti sama aasta sügisel.

Sõja-aastatel ei olnud võimalik vennaskonda uuesti üles ehitada. Vennaskonna liikmete omaalgatuslikud koosviibimised siiski jätkusid, eelkõige Saksamaa poolt okupeeritud Poseni (Poznań) piirkonnas, kuhu enamik ümberasujatest oli paigutatud.

Arvestades ebakindlat olukorda Saksamaal esimestel sõjajärgsetel aastatel, võtsid 76 sõja üle elanud Tallinna mustpeavenda vastu otsuse taastada vennaskonna tegevus esmalt Stockholmis, kus elas sel ajal ka üks esimees-vanematest. Nii tegutses vennaskond mõnda aega Rootsi seadusi järgides, hääleõiguslikud olid aga elukohast sõltumata kõik vennad.

Kuna enamik mustpeavendi asus siiski Saksamaa Liitvabariigis, registreeriti vennaskond 1961. aastal Hamburgi Ametikohtu (Amtsgericht Hamburg) otsusega nime all Bruderschaft der Schwarzenhäupter aus Reval – Tallinnast pärit Mustpeade Vennaskond. Koos ametliku registreerimisega Saksamaal tunnustati vennaskonda ühtlasi Tallinnas kuni 1940. aastani tegutsenud vennaskonna õigusjärglasena.

  1. aastal tähistati Mustpeade 600. juubelit suurejooneliselt ka Tallinnas. Samal ajal küpses vendade ringis otsus kanda vennaskonna tegevus järk-järgult üle ajaloolisse kodulinna. Alates 2012. aastast toimuvad Mustpeade tähtsaimad koosolekud ja koosviibimised, sealhulgas Laetare-pidu, eranditult Tallinnas. Tänases vennaskonnas annavad üha enam tooni Tallinnas vastu võetud ja siin elavad vennad – eestlased, sakslased ja muud. Uuenemine peab jätkuma…

Kasutatud väljaannet TALLINNA MUSTPEAD. Mustpeade vennaskonna ajaloost ja varadest / Die Revaler Schwarzenhäupter. Geschichte und Schätze der Bruderschaft der Schwarzenhäupter, Tallinna Linnaarhiivi väljaanne, Tallinn 1999

 

.