Vennaskonna ülesehitus ja korraldus

Tallinna Mustpeade vennaskonna struktuur kujunes välja hansaajal ja on tänaseni üldjoontes muutumatuna püsinud. Vennaskond koosneb kuni kümneliikmelisest vanematekogust (eestseisus) ja vendadekogust, mille moodustavad ülejäänud vennad, kes vanematekogusse ei kuulu. Vanematekogu liikmete ehk vanemate hulgast valitakse määramata ajaks neli esimeest-vanemat (Erkorene Älteste), kes on aasta kaupa vaheldumisi eesistuja ehk presideeriva esimees-vanema (Erkorener Ältester am Wort) ametis. Vendadekogu valib endale kaks juhatajat, kes esindavad vendadekogu vanematekogu koosolekutel, kus neil on ka hääleõigus.

Vennaskonna aastakoosolek toimub traditsiooniliselt päev enne paastuaja neljandat pühapäeva ehk laetaret. Samal õhtul on vendade pidusöök (Brudermahl).

Praegu kehtiva skraa kohaselt võib vennaskonna liikmeks võtta „iga laitmatute eluviisidega kaupmehe, kes on vähemalt 18-aastane ja mitte üle 45 aasta vana“, ent „üksikjuhtudel“ võib vastu võtta ka „mittekaupmehi“ ja üle 45 aasta vanuseid. Kaotatud on ka liikmeks astuja vallalisuse ja saksa päritolu nõue, mis on kirjas vanemates skraades, sh 1938. aastal kinnitatud skraas. Vennaskonna liikmete üldarv ei tohi ületada 100. Tegelikult on mustpeavendi praegu 35. Nende seas on eestlasi, sakslasi ja muid ning rohkem kui pooled neist elavad alaliselt Tallinnas.

Varasematel sajanditel, ka veel 1940. aastal, kui vennaskonna tegevus kodulinnas katkes, koosnes selle liikmeskond valdavalt Tallinna saksa kaupmehepoegadest. Siinsetes vanades kaupmeheperekondades ja ärides peeti noorte kaupmeeste vennaskonda astumist ootuspäraseks sammuks. Nüüdisajal, juba alates läinud sajandi lõpukümnenditest, ei ole liikmete päritolu enam tähtis, iga liikmeks pürgija puhul on aga seda olulisem tema siiras huvi vennaskonda kuuluda ja tahe selle väärtusi austada. Peamine vennaskonnasisene suhtluskeel on aga tänapäevalgi saksa keel.