Mustpeade maja

Tallinna Mustpeade maja, mille tänapäevane aadress on Pikk tänav 26, ostis vennaskond endale 1531. aastal, kuid üüris seda oma koosolekute ja pidude pidamiseks juba alates 15. sajandi algusest.

Maja on aegade jooksul mitu korda ümber ehitatud ja laiendatud. Tänaseni säilinud renessanssfassaad, mida kaunistavad muu hulgas nelja hansakontori vapid – Brugge, Novgorod, London ja Bergen –, pärineb 16. sajandi lõpust. Viimase olulise laiendusena liideti 1920. aastatel Mustpeade majaga kõrvalasuva kunagise Oleviste gildi maja pidusaal (Olavi saal).

Maja teisel korrusel, kus asuvad mh vendadesaal ja arhiiviruum, hoiti suuremat osa vennaskonna hinnalistest kunsti- ja ajaloovaradest. Tänapäeval säilitatakse neid varasid Tallinna muuseumites ja linnaarhiivis, osa ajaloolisest arhiivist on aga vennaskonna deposiidina hoiul Hamburgi Riigiarhiivis.

Maja ja varad võeti Mustpeadelt 1940. aastal pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt. Vennaskond suleti Sisekaitse ülema otsusega 14. augustil 1940, Mustpeade maja sundvõõrandati sama aasta sügisel.

Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist 1991 aastal esitas „Tallinnast pärit Mustpeade Vennaskond“, mis on Hamburgis ametlikult registreeritud Tallinna Mustpeade Vennaskonna õigusjärglasena, 1940. aastal võõrandatud Mustpeade maja tagastamise taotluse. Tagastamismenetlus on seni lõpetamata.

Kasutatud väljaannet TALLINNA MUSTPEAD. Mustpeade vennaskonna ajaloost ja varadest / Die Revaler Schwarzenhäupter. Geschichte und Schätze der Bruderschaft der Schwarzenhäupter, Tallinna Linnaarhiivi väljaanne, Tallinn 1999